SS Artiklid
01.05.2016

Rabahunt 2016

So no shit, there I was, istusin üle 25 aasta jälle Zil kabiinis, ainult kaaslaseks seekord mitte arulage džigitt, vaid bearded badass paraveebel1 Kütas. Aga selle rohelise koletisega sõitmiseks ongi vaja kahte kevlarist  habemega meest. Kütase riskitaluvus on tavainimese jaoks  muidugi talumatult kõrge, sest tema kui performance artisti töö hulka kuulub ka naelu täis põranda kohal kõrge posti otsas istumine.2

 
Sa arvad, et ma liialdan?
1.       Selle auto pöörderaadius on nii väike, ta pigem kaldub kõrvale, mitte ei pööra.
2.       Hoolimata väikesest pöörderaadiusest, ei sõida ta ka otse, sest rooliloks.
3.       Pidurdab ainult auto parem rattapool, kuid see-eest halvasti.
4.       Suunatuled tal ei põle.
5.       Sõidutuled kustusid ära, kui pimedaks läks.
6.       Ja tulid tagasi, kui valgeks läks.
7.       Esiklaasi ventilatsioon ei töötanud, kuid sellest polnud midagi, kabiin oli suuri auke täis.
8.       Ainult ära midagi maha pilla.
9.       Kütuseandur näitas kahte asendit – lõpptäis ja lõpptühi, mõlemad valed.  Mõlema paagi kohta.
10.   Kojamehed ei töötanud.
11.   Kui kojamehed tööle hakkasid, siis sellise hooga ( ~ 120 rpm), et üks kojamees lendas suure kaarega metsa.
 
Kuid elus karastunud Kütast see ei kõigutanud põrmugi, ta hakkas lihtsalt kabiinis tantsima kui kiirus üle 15 sõlme läks, umbes nii:  https://media.giphy.com/media/LEdz8xl9uFxKw/giphy.gif
See võis muidugi tulla ka sellest, et Zili rehvid seismisest kandiliseks oli läinud ja kogu see vidin hüpetega liikus.
See pole mitte remondiosakonna vähene eelarve, vaid sellisena nad tulevad otse vabrikust. Uuena. Sovetskii Sojuz ja kvaliteedimärk,  noh.
Aga me oleme Põhja kompanii ja sõidame kõigega, mis meile antakse. Ja isegi CASEVACi teeme, kuigi vahepeal oli veits hirm, et kui kongiluugi lahti teeme, on seal kõik kohad ketšupit täis.
 
Lisaks õppisime – jälle – et oma varustust tuleb tunda ja selle kasutamist pidevalt harjutada. Viimati püstitasime me „tsirkusetelki“ eelmise aasta Põhjakonnal ja olime unustanud nipid, kuidas seda ilusti üles panna. Seetõttu nägi „Tsirkusetelk“ teistkordsel ülespanemisel välja nagu uuem ja parem telgimudel. Ja ennäe imet, teisel korral püstitatud telgis ei tilkunud ka katus, vaid vihmahood voolasid sinna, kuhu nad mõeldud olid.
 
„Seiklus algab, kui plaan perse läheb.“ Bear Grylls.
 
Läksime Kütasega haavatuid tooma ja Zil esialgu liikus põlvini mudas nagu aurik, ületas reaktori tee ja läks vallutama ülejäänud rabamaastikku.
Olles teest saja meetri kaugusel, kostus järsku vaikne sisin ja ZIL jäi seisma. Vahekast, mis teeb aeglustit ja esisilla vedu, läks katki.
 
Oodates vintsijaid, tegime Kütasega vea, mille peale üks sinikiivritest lausa oraatoriks muutus ja kõneles meile tervelt minuti. Me oleme Kütasega vähemalt kahepeale kokku keskmisest arukam mees ja keset muda, vett ja sood me ronisime loomulikult kõige puhtama ja soojema koha peale, kuhu võimalik – ZILi kuudi katusele ja võtsime sisse vaatlusasendid.
Halb mõte selle juures oli, et me võtsime relvad ka katusele ja tühistasime seega meid kaitseva Genfi konventsiooni, muutes CASEVACi legaalseks sihtmärgiks – mehed ja relvad olid ju peal.
Kui kohtunik läinud oli, ronisime muidugi kohe tagasi, ainult nii, et relvad ei paistnud enam ühestki otsast välja.
 
Järgnevad kaks katset ZILi välja vintsida luhtusid ja oli selge, et me vajame tõsiseid mehi, tõsiseid masinaid ja sellised mehed ja masinad elavad Kalevi pataljonis.
Põhja Kompanii moto on Pro Patria ja sobilikult tuli meile appi  Pro Patria Pasi XA188, 240 hobujõudu puhast maskuliinsust :)
Pasi lõikas rabasse nagu nuga torti, liikus 20 meetrit ja siis jäi nuga torti kinni. Kõik kuus ratast põtkisid tühja ja Pasi istus kõhu peal. See 20 meetrit oli ZILi päästmisel siiski abiks, sest kokku lingitud trossid ulatusid ZILini poole meetri täpsusega ja Pasi sai mudasse maetud CASEVACi liikuma.
Kuid nüüd oli meil rabas kinni kaks masinat, Pasi ja tema taga ZIL.  Kuid Kalevi pataljon alla ei anna ja nad saatsid meile appi MAN 4640, mis mõlemad masinad naksti rabast välja tõmbas.
 
Kokku rassisime seal rabas pärat endexit veel kolm tundi.
Mina omalt poolt läksin ostsin nendele ajateenijatele, kes Kalevist appi tulid, mõned kino kinkekaardid ja loodetavasti lisab sellele midagi ka meie malev või kompanii.
 
Lõpetuseks tsiteerin ka meie kompaniiülemat:
„Kui teised teevad ühtsustunde saavutamiseks kätekõverdusi, uputab Põhja Kompanii kaitseväe Pasisid“
 
Aitäh selle nädalavahetuse eest, ma olen Teie üle uhke!













Artiklid