SS Uudised 27.-28.septembril 2014." />
27.09.2014

Patrullvõistlus Harju Pimedad Ööd

27.-28.septembril 2014.
7. ja 28. septembril leidis taas aset Harju maleva Pimedate Ööde patrullvõistlus, kus võis osaleda kergemal rohelisel rajal ning raskemal punasel rajal. Kuna see oli meie võistkonna jaoks suuresti esimene kord taolist ettevõtmist üritada, otsustasime rohelise raja kasuks. Päev algas meie jaoks varakult ning esimesed raskused esinesid juba enne võistluse algust - Kose teed olid meile tundmatud ning võistlusala sügavale karjäärirägastikku peidetud. Peale mõningast ekslemist jõudsime siiski napilt õigeks ajaks kohale ning kell 10 hakati meeskondasid kümneminutiliste vahedega rajale laskma. Stardis anti igale võistkonnale kaart mõõdustikus 1:50 000, esimese punkti koordinaadid ning aeg, mis oli punkti jõudmiseks ette nähtud. Üle viie minuti hilinedes ei lastud võistkonda ülesannet täitma, vaid anti kohe järgmise punkti koordinaadid, mis tähendas suurt kaotust punktides. Samuti oli liikvel vastutegevus – neid saabus võistlusele lausa kaks autokastitäit, kuid õnneks puutusime nendega suhteliselt vähe kokku.
Meie neljane punt startis teise meeskonnana kell 10.10, aega järgmisesse punkti jõudmiseks oli tund ja 15 minutit. Peljates vastutegevusele vahelejäämist, otsustasime turvalisema valiku kasuks ning hüppasime otse võssa. Läbi metsade ja rabade ning üle mägede ja põldude liikumine mõjus aga halvasti nii ajakulule kui ka võhmale ja tervisele - jõudsime punkti viimaste sekundite jooksul ning üks mees oli sunnitud tervislikel põhjustel katkestama. Ülesandeks oli umbes 10 m kaugusel asuvate sihtmärkide laskmine õhupüssist püsti asendist, siin saavutasime päeva parima tulemuse ja maksimumpunktid. Olles saanud järgmised koordinaadid, seadsime kolmekesi sammud teise punkti poole.
Üritades vältida taas kord ajahätta sattumist, kasutasime seekord teid ning saatuse kiuste sattusime kohe esimeses teeristis vastutegevuse varitsusse, peale võistkonna nime teada saamist pugesid kollase lindiga tähistatud võitlejad metsa tagasi ja jäid järgmisi ohvreid ootama. Laskmata sellel väikesel kokkupõrkel end heidutada, rühkisime edasi järgmise punkti juurde, kuhu me jõudsime 20 minutit enne enda aega. Tuli välja, et võistkondi ei lasta ülesannet täitma enneaegselt, nii et me saime nautida üle veerand tunni sunniviisilist puhkust, peale mida oli vaja lasta vibust täpsuse peale märki. Kogenumad metsamehed õpetasid algajaid ja meeskonna tulemus tuli hea, ka siit võtsime maksimumpunktid.
Järgmisesse asukohta liikusime mööda pehmet raba, mis mõjus küll väsitavalt, kuid see-eest oli võsa vähe ja nähtavus hea, nii et vastutegevuse varitsust karta ei tulnud. Taas kord jõudsime punkti umbes 20 minutit liiga vara ja saime jalga puhata ning sokke vahetada. Ülesandeks oli aja peale kolme suure tsingi, kolme väikese tsingi, ühe suure puidust kasti ja palgi mööda takistusrada tassimine. Seejuures olid tsingid pungil täis, kaalu järgi öeldes telliskive või sangpomme. Kuna raskus oli mõeldud neljasele meeskonnale ja meid oli kolm, oli igal mehel selle võrra rohkem tassimist, mis mõjutas mõningaselt ka lõpptulemust. Peale suurt pingutust sai viimane kast üle joone viidud, tulemuseks kuus punkti 12-st.
 Edasi liikusime jälle natuke julgemalt mööda teid, hoides silmad-kõrvad vastase suhtes lahti. Automootorit oli vaikses metsas kaugele kuulda ja jõudsime pea iga kord varjuda enne seda, kui vastasel avanes võimalus meid näha. Ühe möödasõidu ajal jäi metsatukk aga natuke kaugele ning vastutegevuse masin peatus umbes 10 meetrit kohast, kus me end varjasime. Liikusime vaikselt sügavamale metsa ning õnneks ei tuldud meid taga ajama, kuid peale mõnda aega varjatult lebamist ehmatasime me püsti tõustes ära ühe teise meeskonna, kes meid algselt ei kuskilt materialiseerunud vastutegevuseks pidas. Jõudsime punkti täpselt õigel ajal, kus me viskasime granaati, kirvest ja nuga, endilegi üllatuseks tulemus taas kord maksimumpunktidele.

Eelviimasesse punkti viis pikk ja üksluine rada mööda jõe kallast, mille läbimise jooksul tuli mööduvate autode eest igaks juhuks aeg-ajalt metsa pikali hüpata, kuid peale selle oli teekond suuresti sündmustevaene. Ülesanne oli läbida väikene labürint raskendatud tingimustes - üks mees läbis labürinti, tal olid silmad kinni seotud ning ta sai raadio teel kuulata kolmanda mehe juhendeid. Teine mees nägi esimest, kes oli labürindis ning ka kolmandat, kellele ta pidi juhiseid andma, kuid seda ainult viipekeele abil. Kolmas mees pidi teise juhiste abil raadio teel juhendama esimest läbi takistuse ega näinud ise labürinti. Segadust oli palju ja aeg tuli selle tõttu natuke alla keskmise, tulemuseks neli punkti 12-st.

Viimasesse punkti liikudes anti meile tee peale ülesanne - korjata nii palju söödavaid taimi ja seeni kui võimalik ning need paberi peale üles kirjutada, hiljem näidata ette nii paber kui ka taimed. Piisas, kui võtta taimest kaasa mõni äratuntav osa. Korjasime kõike, mis ette jäi ja vähegi süüa kõlbas, kuid kaotasime hiljem siin natuke punkte selle tõttu, et me ei pannud kõike korjatut paberile kirja. Teiseks tagasilöögiks osutus fakt, et kohas, kuhu antud koordinaadid meid juhatasid, oli ainult tihe võsa ja tee, mis viis kaevanduskarjääri, kus parasjagu töö käis. Kontrollisime kaardi põhjalikult üle ja veendusime, et me oleme siiski õiges kohas ning natuke hiljem saabusid sinna ka veel kaks võistkonda. Peale lühikest mõistatamist ja otsimist otsustasime liikuda läbi karjääri, kust me avastasimegi viimas e ülesande. Tuli välja, et korraldajad olid koordinaatide andmisel umbes kilomeetriga mööda pannud, millest segadus tekkiski.

Enne finišit tuli veel läbida aja peale kogu varustusega takistusrada, mis kulges järgnevalt: köiest kinni hoides mäest üles jooks; jalad koos üle rehvide hüppamine; tasakaalupoomi ületamine; rehvitakistus, kus rehvid olid pikali maas ning neist läbi joostes pidi jalg igat rehvi puudutama; kolm traktorirehvi - esimesest läbi, teisest üle ja kolmandast läbi; püstiolevate rehvide peal hüppamine; väike slaalom ümber puupostide; läbi betoonist truupide pugemine (mis osutus suure seljakotiga eriti huvitavaks ettevõtmiseks) ning lõpetuseks veel natuke vertikaalsete rehvide peal põrkamist. Tulemuseks 2:45 - päeva teine aeg ning sellega oli võistlus meie jaoks lõppenud. Järgmine päev autasustamisele tulles olime meeldivalt üllatunud, kui saime teada, et saavutasime teise koha, kaotades ainult kogenud võistkonnale, kes on käinud nii Pitk a retkel kui ka Soomes võistlemas. Kokkuvõttes kindlasti huvitav päev, mille jooksul sai jälle palju uut õpitud ja enda oskuseid proovile pandud.


Kokkuvõttes olime tublid ja saime teise koha.

Kaitseliitlane M. 

Uudised