SS Uudised Vähem kui pool aastat tagasi mai alguses alustas Tallinna Malevas veebel Kruusi juhtimisel uus sõduri baaskursus (SBK), mis just nädal aega tagasi pidulikult lõppes. 9 nädalavahetust kestnud kursus päädis 12.-14.sept lõpurännakuga ning mille 43 osalejat said pidulikul rivistusel kätte diplomi. Põhja kompanii võitlejaid oli üle tosina, kes SBK märgi saavad enda vormile õmmelda. " />
14.09.2014

SBK sai läbi ehk kuidas me sõidurks saime

Vähem kui pool aastat tagasi mai alguses alustas Tallinna Malevas veebel Kruusi juhtimisel uus sõduri baaskursus (SBK), mis just nädal aega tagasi pidulikult lõppes. 9 nädalavahetust kestnud kursus päädis 12.-14.sept lõpurännakuga ning mille 43 osalejat said pidulikul rivistusel kätte diplomi. Põhja kompanii võitlejaid oli üle tosina, kes SBK märgi saavad enda vormile õmmelda. 
Täna seda väikest ülevaadet kirjutades on natuke imelik tunne, et sel nädalavahetusel oli elu teistmoodi ja ei olnudki vaja olla koos teiste võitlejatega metsas võidu rühkimas SBK algtõdedega. Lõpuks ometi sai lahti sellest pingest, et nädalavahetusel peab jälle kindlasti metsas olema ning puudumisi ei saanud lubada. Iga nädal tõi uued teemad, uued instruktorid ja uued katsumused. 

Korduvalt oli probleeme, et sättida enda tavaelu ümber jõudmaks kindlasti järjekordsele metsa-nädalavahetusele. Korduvalt oli kursuse käigus momente, kus tuli iseenda ja enda tahtejõuga võidelda, et mitte alla anda. Viimast ei saanudki teha, sest see punt võitlejaid olid igaüks omamoodi toredad inimesed, kellega oli rõõm see katsumus lõpule viia. Nüüd tagasivaadet tehes tunduvad paljud pingutused isegi pigem natuke liiga väiksed, mis sel hetkel suured tundusid. Neid drille oli tegelikult ju väga vaja meie teenistuse jaoks, et edaspidi elu lihtsam oleks ning jaotegevused õlitatult käiks. Ja kogu suve võib kokku võtta pigem hea trennina koos vabas looduses puhkusega, olenemata sellest kui vähe või palju magada sai või kui valusad lihased pärast seda olid.

Lõpurännak ja sellele eelnev nädalavahetus võtsid kogu väljaõppe kokku ning andsid kindluse, et me ei olegi “nii kehvad” võitlejad ja sobime küll Kaitseliitu. Lõpurännak ise oli pigem kerge trenn, kui raske katsumus. Igatahes lõpurännakujärgsel päeval olid jalad nii kerged, et patt oleks olnud mitte jooksma minna. Hästi olid meeles need varasemad nädalavahetused, mille järgselt olid kõik kohad nii valusad, et nädal aega ei saanud midagi teha. Rääkimata nädalavahetusest, kui saime roomamises professionaalideks ja omandasime madalroomamises ja käpuli käimises kõrgklassi oskused ning nädal aega polnud küünarnukkidel laua peale asja. 

Kui nüüd meelde tuletada, mis SBK läbimise lihtsamaks tegi, siis kindlasti meie Põhja kompanii enda õppused, millest osa sain. Need andsid motivatsiooni SBK kiiresti läbida ja arusaama, et milleks me seda kõike teeme. Plangu basis toimunud Sisekaitseõppus 9.-10. mail ja Aegna saare dessant tõstsid motivatsiooni mühinal. Põhja kompanii õppused on alati olnud hästi läbi viidud ning väga hea “fiilinguga” ja sa tead, kellega hakkad tulevikus koos edasi töötama. 

Läbi tehtud SBK oli üks meeldivamaid väljakutseid ja trenne, mida viimaste aastate kohta mäletan. Uutele võitlejatele, kes SBKd läbima peavad soovin ainult jõudu ja avatud meelt, et see vajalik rituaal kergemini ära teha. Pidulikul rivistusel oli väga uhke tunne, kui lõpuprotokolli ette loeti. Korralik silma niisutav tunne oli paljudel. Ja võin kinnitada, et pärast SBK läbimist koos teiste üksikvõitlejatega mõnda pealinna lokaali minnes maitseb vahutav keelekasteneste kordades paremini, kui lihtsalt kodus teleka ees. SBK naljad patrullimisest, “lask-lask-lask” ja veeblite õpetussõnad omandavad tsiviilelus teiste üksikvõitlejatega arutades täiesti teise mõõtme. 



Võitleja L. 

Uudised