SS Uudised Kogunesime koos maleva koondkompaniiga 7.märtsi hommikul ja jõudsime Rabasaare aladele ca kell 11.00.
 
" />
07.03.2015

LaKo vastutegevus liitlastele Põhja kompanii võitlejate osavõtul

Kogunesime koos maleva koondkompaniiga 7.märtsi hommikul ja jõudsime Rabasaare aladele ca kell 11.00.
 
Motoriseeritud rännakuga jõudsime sihtkohta umbes 12 paiku, Rabasaare aladele jõudes jalastusime ning võtsime põhimõtteliselt ümber terve sealse hoonestatud ala sisse 360 kraadise ringkaitse, et vastane üheltki suunalt soomukite või jalaväega sisse ei saaks pressida. Põhjakad asusid kindlustama hoonestatud ala põhja poolset tiiba.
 
Pisut legendist ka - Olime seekord separatistide rollis. Siinkohal Lako KÜ-le plusspunktid loovuse eest - kasutatud Vene komandöri munder sobis antud konteksti väga hästi. Miks me siis seekord pahalased olime ? Põhjus lihtne - Rabasaare maha jäetud hoonetes peeti Eesti poliitilise eliidi osavõtul tähtsat ja salajast nõupidamist, kui meie neid ootamatult ründasime. Poliitikud võeti pantvangi ning koos valvega vangistati nad ühele korrusele. Meie eesmärk oli tähtsaid härrasid pantvangidena kasutada, sundimaks Eesti Vabariigi valitsus tagasi astuma. 

Separatistide jõuk koosnes 50-st liikmest ning päev ennem pantvangi draamat murdsime me Eesti Kaitseliidu relvaruumidesse ning varastasime sealt 48 automaati, 4 kuulipildujat ja 2 AT-4 tankitõrje relva. Meie liider oli endine Nõukogude Liidu ohvitser.
 
Pärast jalastumist anti kõigile aeg kiirelt midagi süüa ja ennast lahinguks valmis panna. Juhtivkoosseis asus maastikuluurele, et saada täpsem ülevaade parimatest positsioonidest, kuhu enda jaod paika sättida. Mehed positsioonidel ja valmis lahinguks - asusime siis ootele. Kiiresti läks liikvele info, et MHK 15.00 läheb madinaks, olime selleks hetkeks positsioonidel olnud alates 13.00-st. Kaitsepositsioonidel asuvate üksuste põhitõde, et me ei saa valida aega, millal vastane meid ründab vastas jällegi tõele. Kella kolmest sai kiirelt kell neli ja endiselt oli vaikus. Umbes poole viiest hakkas siis action pihta, siis otsustati meid ikka väga tõsiselt kottima hakata. 
 
Ameeriklased tungisid peale ja sooritasid väga edukalt pettemanöövri. Olime arvestanud asjaoluga, et suurem põhirõhk ja vastulöök suunata peateele, mis läbi hoonestatud ala kulges, sealt poolt oli aga tulemas ainult üks rühm, kuigi eeldasime, et vastase põhijõud sealt sisse pressivad. Järsku selgus, et ameeriklaste ülejäänud 2 rühma tulevad läbi soise ala, alahindasime neid ja nende valmidust selline katsumus ette võtta(loodetavasti jäi see liitlaste sõdur terveks, kes kaelani jõkke vajus ja vooluga mööda jõge edasi hakkas triivima - õnneks ta saadi kätte). Peagi olid nad pärast silla ületamist väga kiiresti meie esimesest liinist läbi tunginud. Kiire ümbergrupeerimine ja põhirõhkude suunamine vastase kahe rühma suuruse üksuse vastu kandis edu, aga oli ka väga ohvrite rohke. Pettemanööver oli täiesti ootamatu, ameeriklased tõestasid,  et nende jalaväe jaoks pole siinsed maastikulised eripärasused mingiks probleemiks.
 
Rühmaülem otsustas kiire vastulöögi anda, aga põhjakate jaoks oli see väga ohvriterohke. Liikudes vasturünnakuks uutele positsioonidele eesrindele, kaotasime esimestes kontaktides kõik oma võitlejad peale H-i. Vahekohtunik jälgis pingsalt kõrvalhoone ümber toimuvat, kui meie vähendatud koosseis oli hoone ühe külje peal ja ameeriklased teisel küljel. Laskmine toimus terve aeg ümber hoone nurga, korda mööda tuli haavatuid ja surnuid. Ameeriklasi langes sama palju kui meid, mõlemal poolel oli võrdselt kaotusi. Antud olukorras oli kindlasti see sirgjooneliselt vastasele otse sisse liikumine liiga rutakas otsus.

Ameeriklased tungisid järjepidevalt edasi, hõivasid järjest alal asunud hooneid ja puhastasid neid väga professionaalselt. Surnuna oli pealtvaatajana väga positiivne kõike jälgida, alates sellest millise emotsiooniga käseb enda alluvaid vastaste RÜ, millise entusiasmiga täidavad ülesandeid JÜ-d, koos enda alluvatega ning milline on lõpptulemus - kiirelt ja effektiivselt hooned puhtaks ja kohe sujuvalt järgmiste kallale. Ameeriklaste tase hoonestatud alal lahingut pidada oli tõesti muljetavaldav.

Kokkuvõttes jällegi väga õpetlik ja vinge üritus - saime väga hästi hakkama, arvestades asjaolu, et lisaks vastaste suuremale jalaväe koosseisule, oli neil kasutada ka 6 Strykerit ja korralik tulejõud raskekuulipildujate näol, kes meid maa alla kaevama sundisid. 
Oli tore ja meeldejääv üritus, ootame huviga juba järgmist.
Kõikidele PK naistele - ilusat naistepäeva !
Lugupidamisega,
S





 

Uudised