SS Uudised
21.07.2016

Kurkse Dessant 2016

Pole tähtis, kes on vastane.
Tähtis on kes on kõrval.

Tekst: J.L. , laskur-sanitar, Põhja kompanii

 
Minu jaoks oli üks olulisemaid tähelepanekuid võitlejate meelekindlus tagasiteel Pakri->Kurkse.


 
Kaldal tuuleolud ok, meeldiv süd-west, päike taevas, nähtavus selge, kapten purukaine. Distants ca 5km (3 nm).
Kiirus 6 sõlme (6 miili/tunnis, ehk 6 x 1,752km/h), mida edasi merele, seda rohkem pritsib. Ja pritsib.
Veerand teekonna peal küsisin legendaarselt Tornaado purjetajalt, kummipaadi kipper Gunnar S.-lt ega tal hauskrit pole, sest vööris pritsis ja ahtris oli juba 5 cm vett. No ei tahtnud kuivi saapaid märjaks teha.  Kapteni käsul muutsime diferenti ehk nihutasime meeskonda ahtri poole, et vööri veest välja tõsta. 
Ammutas ahtrist vett sisse, nihutasime tagasi vööri, neelas juba kapaga vöörist. Võtsin kasutusele oma kiivri vee välja viskamiseks, meenus kiirelt vanaisa räägitud lugu kuidas nad koolipoistena 1930-ndatel, peale tunde Piritalt renditud renditud süstaga Naisaarele kimasid ja tormihätta jäid ja koolimütsidega (Reaalkooli teklitega) vett välja hakkasid loopima. Kodus vanematele seda lugu ei räägitud.
 Korralik KL kiiver ei aidanud, isegi tempot tõstes ei aidanud. Tee Nato testi kuidas tahad, tuule vastu sa ikka ei saa.....
1/3 peal teekonnast oli meie vapper Tõnu P. (svertjahi-purjetajate keeles esimene porilaud) juba läbimärg ja ka teise (bak-poord) poordimehel oli raske silmi lahti hoida, sest peksis soolast vett silmi. Paadi tõmbas juba sukeldus asendisse. Kiiver käest, võtsin kapteni korraldusel ujuva bensu paagi sülle, jalgade alla vajutasin aerud, et need minema ei ujuks. Käed olid kinni, jalad tööd tegemist täis ja relv ulpis paadipõhjas 30 cm-s vees. Nagu ahven.
Oli piinlik küll. Mis siis et keha külge 1,5 meetrise nööriga kinni seotud. Ikkagi jalaväelase relv, mitte tuukri oma.
Korraks isegi meenusid õpetused, et ookeanil pole väga tähtis kas ujud 100m krooli 49 sekundiga (olümpia norm) või 3 minutiga. Määrab midagi muud.
Isegi pole tähtis kas kunagi oli lastetoa tapeet helesinine purjekatega või kollane ja mõmmikutega. 
Olukorras määrab mentaalne valmisolek !
 
Muljetavaldav oli ka kapteni meelekindlus, kes roolis kindlalt ja teatas veerand maa peal resoluutselt-> kes viriseb võib kohe vette hüpata ja ise kaldale ujuda.
Tuli meelde küll; kunagi käis ka Taani purjetajal Paul Elvströmil (4 kordne olümpiavõitja) jahi peal Taani kuningas ja alustas," härra Elvström, me oleme siin......"
Olümpiavõitja katkestas kohe; vaata siin paadi peal on nii, et mina olen Paul ja sina Philipp. Sellega on asi otsustatud.
Ameerika maa 4-taktiline, Evinrude mootor töötas laitmatult edasi, ka kohati vee all ega ei mõelnudki puterdama hakata. Uskumatu tase, ma ise püüdsin silmanurgast hinnata, et kui me nüüd sõudma hakkame, siis kui palju peab vasakpoord tugevamini aerutama, et me Paldiski ninast mööda ei triiviks ulgumerele.
Kolmveerand maad läbitud, hakkasid tagant tulnud laevad meist mööduma. 
Päike paistis ja inimesed olid nii rõõmsad nähes meid ja lehvitasid.
Mõni laps küsis vanematelt ; " Issi, aga miks need sõdurid vee peal ei sõida?"
Kaldal oli hea tunne, korralik dessant õppus oli. Ja see meresõit.
 
Pesunöör läks üles. Seljas olnud ligemärg vorm läks nöörile. Samuti seljakotis olnud varahommikune, natuke tahenenud, juba vähem ligemärg vorm. Olin päiksekäes nagu porgand.
Leitud 200 liitrisesse prügikotti kiskusin augu ja tömbasin seelikuks selga. Sõlm peale.  Õlgadele viskasin kamo-moslemi palverätiku. Kui püsti seisin olin nagu ülekasvanud (192cm) Jeemeni naine Adeni turul. Pikajoonega moekas kilekott-tüüpi seelik seljas ja palverätik üll. Olin parem päikse käes pikali.
Laskur-sanitari kursusest omandatud termokile/koti võtted töötasid suurepäraselt !
 
Näksisin rohukõrt ja mõtlesin; Kaitseliidus tegeldud aeg ON kvaliteet aeg. Järgmise päeva õhtuks oli tekkinud juba see tavaline küsimus: Kas see aasta rohkem dessanti ei tulegi ?
Müts maha poiste treenitud meelekindluse ees merel. Pole tähtis, kes on vastane. Tähtis on kes on kõrval.
 
 
 
 
Õppuse faktid
Kpt Tanel Järvet, KL Tallinna malev, Põhja kompanii 
 
Pakri saartel maabumise järel oli ülesanne leida üles vastase diversioonigrupp ja see hävitada. 
Lahingkontakti sattusime Väike Pakri lõunaosas, kabelist 700m loodes kõrgendikul. Tänu noolepeas liikumisele suutsime kiiresti reageerida ja vastase hävitada. 


 
Seejärel asusime kogu Põhja kompanii grupiga rännakmarsile Suur Pakri lautrikohale, kus meid pidi ootama RIB paat. 
Päike paistis, samas oli tugev tuul ja marsi pikkus tuli ca 12km. 
Võttis jalad päris tühjaks ja näitas paljudele, et lahingoperatsioonide jaoks peame olema ka füüsiliselt heas vormis. 

 
Kell 18.30 tegime õppuse lõpurivistuse ja mälestusseisaku Kurkse mälestusmärgi juures. 
Õppuse eesmärk oli ka austuse avaldamine Kurkse väina ületamisel 11.septembril 1997.a-l hukkunud 14 sõdurile. 

 
Põhja kompanii on Kurkse-Pakri operatsiooni teinud juba 4 korda: 
2006.a märtsis suuskadel üle jää
2008.a-l Piirivalve laevaga üle ja rännak saartel
2013. juulis kui oli patrulli õpe
2016. juulis Dessant ja kiirrännak. 


Tekst: J.L. , laskur-sanitar, Põhja kompanii.
 

Uudised